Reis päikeseloojangusse

Sai käidud lõunapool. Meenikunno raba ääres. Päikeseloojangu metsamaja oli meie päralt terve nädalavahetuse. 8 inimest, telksaun ja terve hunnik tavaari. Kuradi ilus koht on. Männimets, värske õhk, ei mingit tsivilisatsiooni, mida sa hing veel oskad tahta. Ümberringi üüratud marjakogused, istud pehmele samblale kui ema sülle ja ajad mustikaid ja jõhvikaid lausa mõlema kamaluga suhu. Argipäeva sahmerdamised on seal kerged ununema. Vähemalt miljon närvirakku jäid seekord alles… :) Maja verandalt avaneb super vaade kogu rabale. Eriti võtab hinge kinni siis kui päike loojub raba taha. Sellist värki igal pool ei näe. Püha rahu valdab igaüht kes sinna satub… Tagasihoidlikult öeldes olen mina sinna varemgi üsna mitu korda sattunud kuid kuni selle korrani pigem põgusalt.

Kohalesõit kulges leebelt öeldes lausa piinarikkalt sest temp. näitas 30 kraadi, kont autol ei toiminud, pea igal eesti maanteel käib remont ja “viiemehi” kes arvavad, et 70km/h on juba kihutamine oli kõik kohad täis. Bronn sai tehtud juba aegsasti mitu nädalat varem. Pakkisime kogu kupatuse lahti ning panime telksauna püsti. Kerise kivid leidsime üsna sealt samast. Tavaliselt õigete kivide leidmine suvalisel ajal ja suvalisest kohast on pehmelt öeldes keeruline. Ilmadega meil seekord vedas.

Väike grill tehtud, keris lõkkesse kuumenema vinnatud jäime päikeseloojangut ootama. Varsti vajuski päike metsaviiruni ja meie muudkui andsime fotokatele valu… Igaüks proovis kõige paremat kaadrit saada. Selleks ajaks kui päike oma viimaseid kiiri näitas oli saun ka juba valmis. Keset metsa, kuskil telgis leili visata ning seejärel jooksuga rabajärve karata nii, et aurujutt taga on ikka hoopis teine tera. Õlu maitseb ka hoopis teistmoodi.

Vahepeal jõudsid Lauri ja Margus kohale. See õhtu mööduski enamjaolt saunas käimisega ja lõkkejuttudega, sinna juurde veel hea rumm. Meie Ermoga otsustasime väljas magada, lõkke kõrval. Arutasime ilmaasju ja vaatasime tähti, tol ööl sadas neid palju. Aegajalt oli kuulda sookure kisa.

***

Ärkasin umbes üheksa paiku. Päike siras juba kõrgel. Eelmine õhtu tegime plaani, et äratus on 04:00 ja läheme varahommikust raba vaatama. Plaaniks see aga jäigi, ju oli uni magus. Hommikukohv ja kerge eine. Paar tundi niisama vedelemist.

Lähedal asub veel kaks järve- Mustjärv ja Valgjärv. Valgjärve äärde me Lauri, Jaanuse ja Margusega suundusimegi. Võtsin Ermo maski ja Põlvast sebitud mingi odava snorkli ühes. Tahtsin kohaliku veeoluga tutvust teha. Ermo ja Krissu läksid raba avastama.

Järv on väga hea nähtavusega. Põhi on kaetud ühtlase, tiheda taimestikuga. Suurim sügavus 11,7m. Snorgeldasin mööda kalda äärt päris pikalt. Nähtavust nii 8m. Otsisin kalu. Domineeris haug, st. muid liike ei kohanud. Eriti kift oli jälgida üht oma 3-4 kilost isendit, kes põhjataimede vahel maiesteetlikult patseeris. Soomused sätendasid justkui pärlid. Hõljusin ta kohal nagu vaim. Aegajalt keeras ta oma juraka kere külili ja jõllitas mind oma suure silmaga. Lõpuks tüdines minust ära ja tegi minekut. Ju ma siis ei pakkunud talle sellist huvi nagu tema mulle. :) Huvitav, et vee all tunduvad kõik kalad rohelised. Ühest kaldasopist leidsin terve hunniku palke, ilmselt kunagise paadisilla jäänused vms. Nägin veel lante ja tamiilipuntraid, mis kalamehed järvepõhja olid jätnud.

Kuramuse snorkel, sindrinahk oli ebamugav. No see ju lastele mõeldud. Kust sa ikka nii kiiruga seda õiget leiad. :) Asja ajas siiski ära. Paar korda proovisin sellega sukelduda ka ja kui pinnale tulin siis tuli torust vesi välja puhuda. Algul tõmbasin paar korralikku sõõmu vett kurku, kuid mõned korrad katsetamist ja asi tip-top.

Samal ajal oli Antslas hauka laat. Läksime seda ka kaema. Ints jäi maja valvama. Laat nagu laat ikka. Veetsime seal mõne tunnikese. Rohkem ei viitsinud, sõitsime tagasi. Õhtu möödus suurelt osalt samamoodi nagu eelminegi, ainult rahvast tuli juurde (Ermo sõber ja mingi tibi). Minul kippus kange uni peale. Ega ma kaua ei viitsinud tiksuda, vajusin koikule ära.

***

Hommikul oli sitt üles tõusta teadmisega, et tuleb hakata vaikselt minekule sättima. 12:00 pidime maja järgmistele tulijatele vabastama. Asjad koos läksime veelkord Valgjärve äärde. Toru suhu ja uuesti vette. Pärast jalutasime Ermoga järvele tiiru peale. Koduteel käisime korraks Ermo sõbra juurest läbi. Tal oli kaks väikest taksi kutsikat. Väikesed päntajalad va röövlid, nii kui fotokat nägid hakkasid kohe hullult poseerima. Lahe! :) Tegime kerge eine enne pikka sõitu.

Sinna ma tagasi lähen, kindel mis kindel. Järgmine kord ilmselt talvel.