Renessansiaeg

Olin sunnitud jälle kolima. Wordpress ajas oma kujunduste poliitikaga harja punaseks. Nüüd olen siin, vaatab kuidas Bloggeriga läbisaamine kujuneb.

Küsi ja sulle antakse

Olen alati sinisilmselt uskunud, et Kanal 2-he saates “Väljalend” vabatahtlikult orkki langenud ohvrid pärast kibedat siblimist ja üksteisega võidu uhamist otsejoones lennukile istutatakse ning koos saba ja karvadega, saatja kulul mõnele soojale maale reisima saadetakse. Aga võta näpust, nii see teps mitte ei ole. Ah, et kust mina seda tean? Sest olin eile ühe sellise juhtumi tunnistajaks.

“Väljalennu” inimesed tuuseldasid täna keset kaunist päeva siin meie kandis ja otsisid uusi ohvreid. Minu ema, kes sattus olema õigel ajal, õiges kohas, õige küsimusega oligi see järjekordne ohver :) Nägi, et miskit kahtlast toimub meie linnas, astus kohe krapsti ligi ja küsis: “Kas reisile ka saab?” No ja edasi on juba ajalugu… Maagilisse kollasesse ringi jõudis teisest võistlejast u. kakskümmend minutit varem.

Õhtuks oli kolinal kodus tagasi, selgus et lennuk stardib alles hommikul 08:00. Saates võib väikesele televaatajale pisut ekslik mulje jääda, justkui oleks võistlejatel aega ainult kolm tundi väljalennuni. Tegelikult antakse ikka aega atra seada.

Tulingi just Tallinna lennujaamast, viisin ema seitsmepäevasele puhkusele Sharm el Sheikh’i, palmi alla varbaid sirutama. Oli teine päev otsa ilgelt sabinas :) Ikkagi esimene soojamaa reis ja sisuliselt ka esimene taoline lennureis. Mäletan ema kunagi öeldud lauset: “Mina läheks kohe hoobilt kui selline võimalus avaneks”. Mõnikord võivad soovid täituda. :)

Meil siin on lumetorm.

Vidinad

Ma ei ole kunagi ennast eriliseks ostlejaks pidanud kuid täna läksin poodi ja soetasin endale uue iPod Nano kuna järjest rohkem tekkis tahtmine kuulata muusikat seal kus seda parasjagu pole võimalik kuulata. Raha küsisivad raisad palju- 16 gigase eest 2850 eeku on ju palju.  Muidu pidavat muusika mängitamisele lisaks veel muidki vigureid oskama- filmida näiteks ja raadio võib nüüd täie südamerahuga pausi peale panna. Ja-jah, nii ongi, raadio sisaldab funktsiooni mis võimaldab pausi ja tagasi kerimist. Vot selline värk.

No ja kodus hakkasin siis vaatama seda tehnikaimet, nad on selle lihtsa inimese taibu jaoks natuke liiga keeruliseks ajanud. Kõigepealt lae alla mingi programm kui tahad staffi peale panna ja üldse seisa kõrvade peal et mingit toimingut sooritada. Äähh, sellega on ehk võimalik ära harjuda, vähemalt mälupulga eest on asja küll… :)

Oli seda nüüd tõesti vaja? Kindlasti mitte.

Potsa soovitusel

Eile vaatasime Vend Ermoga ka lõpuks “Cloverfield’i” ära (Potsa soovitusel). Muidu polnud vigagi, kui lihtsalt meelelahutuseks vaadata, ainult Ermol läks vahepeal süda pahaks ja minul hakkasid silmad valutama sellest kaamera pidevast näselemisest, a võibolla me oleme vanad ka juba… :)

Tundub, et taolised “Nõiafilmi” tüüpi filmid hakkavad järjest moodi minema. Hiljaaegu õnnestus mul kogemata hankida veel üks sellelaadne horrorimaiguline linateos, mingi Portugali, Hispaania või mõne muu sarnast keelt viljeleva riigi toodang. Vaadata pole veel jõudnud, ei tea kas maksabki.

Keedame rauda – elektrolüüs

Üks hea nipp erinevate metallesemete puhastamiseks on elektrolüüs. Ise proovisin järgi, täitsa toimib. Kasutasin seda õpetust: http://gometaldetecting.com/electrolysis_cleaning.htm

Nagu öeldud, tegin esimese elektrolüüsi katse. Katseobiektiks leidsin ühe vana hõbesõrmuse. Klaasitäie külma vee sisse segasin sl. täie soola ja pigistasin sidrunist veidi mahla lisaks (krdi rõveda maitsega ), seejärel lõikasin ühel vanal mobiili laadijal otsa ära, puhastasin juhtmed ja keerasin ühe sõrmuse külge, teise lusika külge siis pistsin mõlemad vedelikku nii, et nad omavahel kokku ei puutuks ning laadija ots seina… Asi hakkas koheselt keema e. mulle üles ajama. Selgus, et olin juhtmed valesti ühendanud (+ juhe oli sõrmuse küljes) mullitas hoopis lusikas, sõrmus aga tõmbus imelikult tuhmiks ja “tatiseks”. Ega’s midagi, juhtmed ringi ja teisele katsele. Nüüd kees juba puhastatav obiekt. Sõrmus muutus hetkega süsimustaks… Varsti hakkas klaasi sade tekkima (väikesed mustad osakesed) ja mõne aja pärast muutus ka kogu klaasi sisu läbinähtamatuks mustaks sogaks, pinnale kerkis u. cm paksune ollus. Lasin “supil” u. 45 minutit podiseda, seejärel võtsin sõrmuse välja- oli teine ikka veel süsimust kuid kraani all, pehme harjaga hõõrudes tuli nähtavale oluliselt puhtam pind kui see varem oli. Mõned väikesed laigud jäid kuid ilmselt see vähese “keetmise” viga ehk.
Ettevaatust, keemisel tekkinud gaas on tervisele kahjulik!