Küsi ja sulle antakse

Olen alati sinisilmselt uskunud, et Kanal 2-he saates “Väljalend” vabatahtlikult orkki langenud ohvrid pärast kibedat siblimist ja üksteisega võidu uhamist otsejoones lennukile istutatakse ning koos saba ja karvadega, saatja kulul mõnele soojale maale reisima saadetakse. Aga võta näpust, nii see teps mitte ei ole. Ah, et kust mina seda tean? Sest olin eile ühe sellise juhtumi tunnistajaks.

“Väljalennu” inimesed tuuseldasid täna keset kaunist päeva siin meie kandis ja otsisid uusi ohvreid. Minu ema, kes sattus olema õigel ajal, õiges kohas, õige küsimusega oligi see järjekordne ohver :) Nägi, et miskit kahtlast toimub meie linnas, astus kohe krapsti ligi ja küsis: “Kas reisile ka saab?” No ja edasi on juba ajalugu… Maagilisse kollasesse ringi jõudis teisest võistlejast u. kakskümmend minutit varem.

Õhtuks oli kolinal kodus tagasi, selgus et lennuk stardib alles hommikul 08:00. Saates võib väikesele televaatajale pisut ekslik mulje jääda, justkui oleks võistlejatel aega ainult kolm tundi väljalennuni. Tegelikult antakse ikka aega atra seada.

Tulingi just Tallinna lennujaamast, viisin ema seitsmepäevasele puhkusele Sharm el Sheikh’i, palmi alla varbaid sirutama. Oli teine päev otsa ilgelt sabinas :) Ikkagi esimene soojamaa reis ja sisuliselt ka esimene taoline lennureis. Mäletan ema kunagi öeldud lauset: “Mina läheks kohe hoobilt kui selline võimalus avaneks”. Mõnikord võivad soovid täituda. :)

Meil siin on lumetorm.