Märg värk

Hommikul aknast välja vaadates sigines mu hinge üks tilluke kahtluseuss, kas tänaseks planeeritud sukeldumine Hara sadamas mitte pehmelt öeldes halva ilma tõttu ära ei või jääda. Taevas oli tume ning sadas vahetpidamata. Ennustati tormi.

Hara sadam on endine Nõukogude laevade demagnetiseerimisjaam kus muudeti laevad magnetmiinide kindlaks vms.

Nagu öeldakse, ega enne ei tea kui pole ise järgi proovinud. Otsustasimegi proovida. Juba varakult põrutasime Aivsiga Tallinnasse, et jõuaks veel paarist poest läbi hüpata. Ostsime mulle lambi, sellise väikese aga väidetavalt tubli. Sebakist lootsime neopreen sokke saada, kuid kahjuks olid seal liiga väikesed numbrid. Pirita Paadipoes sama lugu. No sitta sellega, kannatab ära.

Pirtalt võtsime Ermo ja varustuse peale (Pohlak koos sõbraga olid oma transpordiga) ning kupatasime Hara poole ajama. Peale mõningast ekslemist leidsime õige koha üles kuid jalamaid sai selgeks, et täna ei tule sukelungist midagi välja. Torm märatses kui vähe saand naine ja lained peksid üle müüri nagu põrgulised. Tegelikult oleksime hoolimata kõigest siiski vette läinud kui sadama akvatooriumis poleks vesi liiga sogane olnud. :(

Täiesti omapärane vaatepilt, samal ajal kui igal pool möllas maru oli akvatooriumis vesi sile kui peebi pepu. Üritasin ka mõned ülesvõtted teha kui äkki tuli üks suuremat sorti laine üle betoonmüüri mis akvatooriumi avamerest eraldas ja pritsis mind sekundiga läbimärjaks. Uskuge, see ei olnud sugugi meeldiv.

Et mitte rohkem looduse tembutamise küüsi langeda jätsime selle paiga kus seda ja teist ning lubasime rahulikumal ajal tagasi tulla. Homseks tegime juba uued plaanid. ;)