Äntusse jõudsime u. poole ühe paiku, rahvast oli kogunenud üle kümne ja tsimarillukese peale, mõned olid juba vees. Järve vasem kallas oli jääst prii- paras koht sisse hüppamiseks.
Ilm oli üsnagi virila olemisega, temp. näitas 0 kraadi. Vahepeal oli sadanud paksu lund kuid tuult õnneks ei olnud. Kodus sai enne kiirmeeldetuletus tehtud, et kas mõni asi ka meelest läinud on selle pika aja jooksul mil vahepeal vee alla pole saanud- oligi.
Ajasime endile kola selga- meil Aivsiga mõlemal märjad ülikonnad. Sahmakas sooja vett kraevahele ja saabastesse, lonks kuuma teed ning vees me olimegi. Ermo, kurtes halba enesetunnet jättis seekord vahele, temal oli kaldal piltniku roll.
Äntu nagu Äntu ikka, mis siin pikalt rääkida. Ujuvusega tekkis korraks probleem, muidu oli kõik tip-top mumeelest. Kuna see mu esimene nö. talvine sukeldumine siis tundus ettevõtmine tavalisest põnevamana. Sai selili, nina vastu jääd “liugu lastud”, näpuga mulle taga aetud, käsi läbi jää raiutud ning poistele “kolli” tehtud :) Hoopis teine tera on altpoolt jääd vaadata.
Põdesin esiti, et külm pääseb jalgu kimbutama kuna saapad sattusid seekord liiga suured- kujutlesin kuidas minu väikesed varbakesed ja näpuotsad külmast kössi ja siniseks tõmbuvad… kuid eneselegi üllatuseks ei hakanud mul kordagi külmetama ükski jalg ega sõrmeots. Maski ümbert lajatas algul nagu liiga külmaks, sellega harjus peagi.
Aivsil sai enne isu täis kui mul. Mina tegin veel mõned ringid, ajaks tuli 30 min. ja hingetaha 15 L ballooniga 60 bar’i. Vee temp’i ei oska öelda kuna puudus kompuuter ja ei märganud kelleltki küsida ka, pakun 2 kraadi… Riiete vahetamisega polnud mingeid probleeme ja üldse sujus kõik kuidagi hästi, ise kahtlustasin hullemat. Tahaks teada kuidas siis on kui väljas 20 kraadine pakane paugub. Enne kui kodutee rataste alla võtsime vitsutasime seltskonnaga Väike-Maarjas, mingis pubis mille nime ma enam ei mäleta oma vatsad korralikult täis. Sukeldumine ajab ju sööma…
