Raskustega oli mingi jama, sai teisi liiga palju enesele ümber laotud, ebamugavalt palju pidin õhuga mängida. Navi asjandusega olid mul ka kehvad lood- pidevalt panin puusse. Puusse panin korra ka sõna otseses mõttes kui laskumisel olematu nähtavuse tõttu keset põhjas lebavat kuusepuud lajatasin. Lausa mängleva kergusega võib seal praegu sattuda mõne orgi otsa või terava plekiääre vastu end lõhki tõmmata. Korra “jooksin” juba endale narmendava trossi otsa hooga maski. Ainuke asi mis mul seekord tõesti hästi välja tuli oli tõstmine, ütleksin, et lausa filigraanselt. :) Tõsteobiektiks oli täis tuubitud raskusvöö, törtsutasin tõstekotti tasapisi õhku ja kui tõus liiga kiireks kujunes siis timmisin ülevalt väljalaskeklapist jälle parajaks. Vesi oli soe- 18 kraadi, isegi kindaid polnud vaja, max sügavus 9m.
Venelased askeldasid usinasti välja tiritud eskavaatori kallal, tirisid ja kiskusid sellelt tükke nagu saakloomalt, alles jäid vaid roomikud. Loodan, et neile need tükid kurku kinni jäävad.