Täpsemalt: http://www.icemanphotoscan.eu/
1991. aasta septembris sattusid saksa turistid Helmut ja Erika Simon Austria ja Itaalia piiril Alpides matkates mumifitseerunud inimjäänustele, mis kuulusid pronksiajal elanud mehele. Hiljem anti muumiale nimeks Ötzi.
Austria ametivõimud uskusid, et on leidnud kaasaegsema laiba ning arvasid, et kiiresti tuleb selgeks teha, kus ja kes on mõrvar. Ötzit liustikust välja kaevates ei tegutsetud seetõttu just kõike hoolsamalt – hooletusest vigastati jääkirvega vaese paljukannatanud Ötzi puusa. Seejärel viidi Ötzi Innsbrucki, kus kohtuarstid aga kiirelt veendusid, et tegu pole tavalise laibaga.
Seejärel saadeti jäämees Šveitsi Zürichisse, kus uurijad tegid kindlaks, et Ötzi mumifitseerus looduslikult, kattudes peagi pärast surma liustikujääga. See juhtus umbes 5300 aastat tagasi. Seega on tegemist vanima kunagi leitud külmunud inimese laibaga.
Surma hetkel oli jäämees umbes 45 aastat vana.
Ötzi oli 165 cm pikk ning kaalus elusana 38 kilo.
Arvestades kõrget vase ja arseeni kontsentratsiooni tema juustes, oli ta ametilt tõenäoliselt vasesulataja. Siiski on pakutud ka, et tegemist võis olla lambakarjusega.
Ötzi surm tundub olevat olnud vägivaldne. Tema vasak õlg on läbistatud noole poolt, mis purustas elutähtsa arteri. Arvatakse, et Ötzi ei olnud oma kodukamaral, vaid röövretkel rivaalitseva hõimu maadel.
Hiljem tehti kindlaks, et Ötzi avastati tegelikult napilt teisel pool Austria piiri Itaalias, mistõttu olid Austria võimud sunnitud jäämehe väga vastumeelselt Itaaliale loovutama. Hetkel puhkab muumia Lõuna-Tirooli arheoloogiamuuseumis Bolzanos.
***
Algul arvasid teadlased, et 5300 aastat jääs lebanud ja seetõttu haruldaselt hästi säilinud mees suri külma ja nälja kätte, kuid siis leiti tema seljast noolehaav, vahendab BBC. Noolehaavast leiti omakorda nooleots ja ränga verejooksu jäljed ning siis olid teadlased kindlad, et Ötzi mõrvati. Uusim uuring näitab, et Ötzit tabas rangluust allapoole õlga nool, mis läbistas mehe arteri ja ta suri verekaotusse.
Kuna Ötzi sai nooletabamuse selja tagant, siis näitab see, et ta kas põgenes oma vaenlase eest, kes teda siis selga lasi. Teine võimalus on, et Ötzit varitseti ja ta sai nooletabamuse täiesti pahaaimamatult.
Teadlased said Ötzit uurides teada, et ta oli oma päeva alustanud hommikueinega Alpide all metsases orus. Päeva jooksul liikus ta mäkke, kuid teel sattus ta võitlusse. Ötzi ei andnud kohe alla: ta kätel on mitmed lõikehaavad. Lõpuks sai ta nooletabamuse selga ja suri vaikselt 3210 meetri kõrgusel Alpides verekaotusse.
Ötzi veri voolas noolevarre augu kaudu ka kehast välja. Teadlaste sõnul kinnitab see, et noolevars murti ära siis, kui Ötzi veel elus oli. Noolevarre võis ära murda kas Ötzi ise või siis teine võimalus: noolevarre murdis mõrva varjamiseks ära tapja. Nimelt võis nool olla mõne kindla hõimu või mõne muu tunnusega ja mõrvaril oli vaja varjata, et ta Ötzi surmaga seotud oli.
Teadlased ei oska öelda, mis asendis Ötzi laskmise ajal oli: kas ta seisis, istus, põlvitas, kõndis. Kuid noole sisenemishaav näitab, et nool lasti Ötzist allpoolt, seega oli mõrvar kas Ötzist mäel allpool või siis luuras teda näiteks põlvitades.
Mõrv avastati tänu sellele, et hiljutised teadusarengud võimaldasid teadlastel teha Ötzile kompuutertomograafiauuringu, mis näitas jäämehe arteris 13-millimeetrist rebendit. Sealt voolas veri soont ümbritsevatesse kudedesse ja Ötzil tekkis hematoom, mida teadased tema rinnakorvis näevad.
Ötzit uurinud dr Ruhli kinnitas: „Me jõudsime järeldusele, et see oli surmav lask, mis teda tabas. Ta poleks suutnud sellega mitu päeva ringi käia. See oli kiire surm.”
Vikipedia: http://en.wikipedia.org/wiki/%C3%96tzi_the_Iceman
1991. aasta septembris sattusid saksa turistid Helmut ja Erika Simon Austria ja Itaalia piiril Alpides matkates mumifitseerunud inimjäänustele, mis kuulusid pronksiajal elanud mehele. Hiljem anti muumiale nimeks Ötzi.
Austria ametivõimud uskusid, et on leidnud kaasaegsema laiba ning arvasid, et kiiresti tuleb selgeks teha, kus ja kes on mõrvar. Ötzit liustikust välja kaevates ei tegutsetud seetõttu just kõike hoolsamalt – hooletusest vigastati jääkirvega vaese paljukannatanud Ötzi puusa. Seejärel viidi Ötzi Innsbrucki, kus kohtuarstid aga kiirelt veendusid, et tegu pole tavalise laibaga.
Seejärel saadeti jäämees Šveitsi Zürichisse, kus uurijad tegid kindlaks, et Ötzi mumifitseerus looduslikult, kattudes peagi pärast surma liustikujääga. See juhtus umbes 5300 aastat tagasi. Seega on tegemist vanima kunagi leitud külmunud inimese laibaga.
Surma hetkel oli jäämees umbes 45 aastat vana.
Ötzi oli 165 cm pikk ning kaalus elusana 38 kilo.
Arvestades kõrget vase ja arseeni kontsentratsiooni tema juustes, oli ta ametilt tõenäoliselt vasesulataja. Siiski on pakutud ka, et tegemist võis olla lambakarjusega.
Ötzi surm tundub olevat olnud vägivaldne. Tema vasak õlg on läbistatud noole poolt, mis purustas elutähtsa arteri. Arvatakse, et Ötzi ei olnud oma kodukamaral, vaid röövretkel rivaalitseva hõimu maadel.
Hiljem tehti kindlaks, et Ötzi avastati tegelikult napilt teisel pool Austria piiri Itaalias, mistõttu olid Austria võimud sunnitud jäämehe väga vastumeelselt Itaaliale loovutama. Hetkel puhkab muumia Lõuna-Tirooli arheoloogiamuuseumis Bolzanos.
***
Algul arvasid teadlased, et 5300 aastat jääs lebanud ja seetõttu haruldaselt hästi säilinud mees suri külma ja nälja kätte, kuid siis leiti tema seljast noolehaav, vahendab BBC. Noolehaavast leiti omakorda nooleots ja ränga verejooksu jäljed ning siis olid teadlased kindlad, et Ötzi mõrvati. Uusim uuring näitab, et Ötzit tabas rangluust allapoole õlga nool, mis läbistas mehe arteri ja ta suri verekaotusse.
Kuna Ötzi sai nooletabamuse selja tagant, siis näitab see, et ta kas põgenes oma vaenlase eest, kes teda siis selga lasi. Teine võimalus on, et Ötzit varitseti ja ta sai nooletabamuse täiesti pahaaimamatult.
Teadlased said Ötzit uurides teada, et ta oli oma päeva alustanud hommikueinega Alpide all metsases orus. Päeva jooksul liikus ta mäkke, kuid teel sattus ta võitlusse. Ötzi ei andnud kohe alla: ta kätel on mitmed lõikehaavad. Lõpuks sai ta nooletabamuse selga ja suri vaikselt 3210 meetri kõrgusel Alpides verekaotusse.
Ötzi veri voolas noolevarre augu kaudu ka kehast välja. Teadlaste sõnul kinnitab see, et noolevars murti ära siis, kui Ötzi veel elus oli. Noolevarre võis ära murda kas Ötzi ise või siis teine võimalus: noolevarre murdis mõrva varjamiseks ära tapja. Nimelt võis nool olla mõne kindla hõimu või mõne muu tunnusega ja mõrvaril oli vaja varjata, et ta Ötzi surmaga seotud oli.
Teadlased ei oska öelda, mis asendis Ötzi laskmise ajal oli: kas ta seisis, istus, põlvitas, kõndis. Kuid noole sisenemishaav näitab, et nool lasti Ötzist allpoolt, seega oli mõrvar kas Ötzist mäel allpool või siis luuras teda näiteks põlvitades.
Mõrv avastati tänu sellele, et hiljutised teadusarengud võimaldasid teadlastel teha Ötzile kompuutertomograafiauuringu, mis näitas jäämehe arteris 13-millimeetrist rebendit. Sealt voolas veri soont ümbritsevatesse kudedesse ja Ötzil tekkis hematoom, mida teadased tema rinnakorvis näevad.
Ötzit uurinud dr Ruhli kinnitas: „Me jõudsime järeldusele, et see oli surmav lask, mis teda tabas. Ta poleks suutnud sellega mitu päeva ringi käia. See oli kiire surm.”
Vikipedia: http://en.wikipedia.org/wiki/%C3%96tzi_the_Iceman
