Eile tekkis rahval kange tahtmine kuhugi järve äärde sõita. Kuna vabad päevad ja suurepärased ilmad seda võimaldasid siis miks ka mitte.
Mõeldud-tehtud. Kodinad kokku ning Imre juhatamisel me õhtul Matsimäe Pühajärve äärde vurasimegi (Imre, Vitali, Erki, Reelika ja mina). Väga kena kohake, lõkkeplatsid olemas ja puha. Kohe tervitas meid üks koer kellel lohises kett järgi, oli selline jahikoera tüüpi koer. Seadsime telgid üles ja sõime kõhud täis. Peagi vajusid väsinud kered siuhti koti peale tuttu, oli kuulda vaid vaikset nohinat. Mina jäin tunnikeseks veel istuma ja omi mõtteid mõtlema. Äkki ilmus tuttav peni jälle välja, sebis ringi, nuuskis maad ja niutsatas kurvalt. Pakkusin talle priikosti kuid hoolimata oma tugevalt esile tungivatest roietest ei hoolinud ta sellest. Loomake on kehva lobi peal olnud juba pikemat aega. Küllap otsib oma peremeest. Selline pilt teeb ikka nukraks küll. Loodan, et ta käpp käib hästi.
Kell näitas esimest öötundi kui ma viimaks põhku pugesin. Rahutu uni oli. Öösel läks külmaks, kuidagi ei saanud asu ja koonuse kujuline magamiskott on saatanast.
Hommikul küttis päike telgi saunaks ja kogu päeva praadis seesama päike meie kehasid kuniks paadisillal külitasime. Ja kui sisemine termomeeter häirekella lööma hakkas siis kastsime endid vahelduseks jahedasse, pehmesse vette. Vesi on seal järves tumepruun ja nagu rabajärvede puhul kombeks, pinnal väga soe, sügavamal külm. Ega me muud peale vedelemise eriti ei teinudki, ega pidanudki, tahtnudki. Lasime vaimul kulgeda omasoodu.
Seekord ei saanud sääskede üle kurta, see-eest olid parmud vasika suurused. Istusivad õlale ja nõudsivad lõivu :) Millegipärast tuli heinategu meelde. Hmh…?
Eestigiid.ee kirjutab järve kohta järgmist: Matsimäe Pühajärv on põhja-lõuna suunas piklik, 55 ha suurune järv, meie rabajärvede hulgas üks sügavamaid – 8,1 m. Lääne poolt järveniu ulatuva vallseljaku kohal on kaldavööde liivane, mujalt aga ümbritseb järve kidurate mändidega raba. Järv süveneb järsult. Liivasel läänekaldal on ujumisvõimalus. Umbjärv. Järve pruunikaspunane vesi on vähe läbipaistev (1,2-1,5 m) ning mõningal määral kihistunud. talvel ei jää järv ummuksile. Kaladest leidub järves vaid ahvenat ja haugi.
Hilisemad luureandmed kinnitavad, et tegelikult asub Matsimäel kaks järve- Pühajärv ja lääne pool Kaanjärv, mõlemad üsna kõrvuti. Kaanjärvest polnud meil siis veel halli aimugi. Veidi eemal on üks vana karjäär ka, sinnagi on rmk puhkekohad ja matkarajad rajanud, käisime seal veidi nuuskimas, vesi oli igatahes külmem kui Pühajärves.
Niisiis. Ohtralt tarbitud positiivsete emotsioonide summa. See on vähim mis ma lõpetuseks öelda võin.
Päikest! :) Homme algab tööpäev.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar