Eesmärgiks seati, et igaüks saaks harjutada ja timmida oma ujuvust. Ei tea mis jama mul nende raskustega on, kui viimati tundus 12 kilo natuke vähevõitu siis seekord paistis see kogus paras ports olevat, kuid ikkagi kiskus veits ette. Väga tüütu on millelegi keskenduda kui poole ajast pead tarbetult näselema. Aga mis ma siin nohisen, ise alles heleroheline. Kogemusi on vaja ja harjutamine pidi ka väidetavalt meistriks tegema. Võrreldes eelmise korraga oli asi siiski parem.
Katsetamise mõttes valisin endale pooltiib vesti. Tundus, et see hoiab vee all stabiilsemalt. Päris korda ma oma ujuvust siiski ei saanud, vaja oleks rahulikult, omaette see asi paika näppida ilma, et keegi segaks. Kuidagi kiiruga sai tehtud kõik ja üldse oli seekordne käik miskitpidi imelik. “Nje rõõba nje mjassa”. Ilmselt oli pea laiali otsas… Ei suutnud enda ümber eriti midagi tähele panna. Ainuke huvipakkuv objekt mille leidsin oli üks vana roostes ämber.
Tean, et seal kuskil eemal kössitab põhjas üksildane ekskavaator. Muide, asukoht on poiga (pudeliga) märgitud. Küll ma sinna ka ükskord jõuan, kui ainult seda monstrumit enne minema ei viida. Kuluaarides sosistatakse, et hiiglane tahetakse üles tõsta ja vanarauaks müüa…
Kaua mulistada ei saanud kuna nähtavus ei olnud kiita (u. paar meetrit), hakkas ka hämaraks kiskuma. Lõõpisime veel isekeskis, et nüüd sai ka pool öösukeldumist tehtud. :) Suurimaks sügavuseks jäi 9m, sügavamal polegi veel käinud.
Noh. Pääasi, et vee alla sai. :)
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar